8/28/2014

Budapest photo diary


Ja Budapest it is! Linn iseenesest meeldis mulle tohutult, küll aga ei saanud ma sellest just teab kui palju normaalseid pilte, mida jagada, kuna ma hakkasin mingi hetk laiskusest järsku võõrast fotokat kasutama ja suutsin sellel settinguid näppides märkamatult kuidagi pildi suurust nii kardinaalselt muuta, et ma hakkasin saama umbes 100KB suuruseid pilte. Ja otseloomulikult avastasin seda alles päris mitme päeva möödudes. Nii et kahjuks jah, paljud muidu väga ilusad pildid suurelt avaldamist ei kannata. Aga õnneks ma tegin mitmes kohas pilti nii telefoni kui fotokaga, nii et seis võiks hullemgi olla. Jep, ma olen enda peale veel siiani väga pahane, aga mis seal ikka, ma loodan, et teile meeldib see postitus ikka hoolimata mõnedest pisikestest ja kohati mitte just parima kvaliteediga piltidest. 

Time to talk about Budapest a little bit. Unfortunately I wasn't using my own camera because I suddenly got too lazy to carry it... And while discovering a completely new device for me I managed to accidentally change the settings, so I ended up getting about 100KB-sized photos. Of course, I didn't notice that before I had already used it for a few days. But luckily I often used my phone to take photos as well, so I hope you will find something enjoyable in this post anyway. 
Budapesti jõudes suutsin ma juba teisel päeval lootusetult haigeks jääda. Ilm oli muidugi megapalav ja ma ei tea, kas ma suutsin mingi pisiku saada juba Viinist või kust see tuli, aga tüütus ta oli, üritades mul reisi nautimist segada, aga ma tegin kõik endast oleneva, et end mitte häirida lasta. Ma olin Budapesti kohta nii palju head kuulnud, aga ausalt öeldes olin alati mingil määral mõelnud sellest kui üsna nõukaaegsest linnast ja ei osanud arvata, et mulle see niivõrd meeldida võiks. Siis hakkasin  rohkem pilte nägema ja üha enam tundus, et Budapestis on rohkemat peidus, kui ma algselt arvasin. Meeldiv vaheldus Viinile oli muidugi mitmekülgne toiduvalik. Tõsi, guljašš oli vist küll igas menüüs, aga muu valik oli sealjuures tunduvalt mitmekesisem.

On my second day in Budapest I realised I've managed to catch a cold. Again! But that didn't stop me from enjoying the beautiful Budapest. I had heard so many good things about Budapest but to be honest, I had always kind of thought of it as a bit too post-soviet kind of city, so I didn't really expect myself to like it that much. Also, comparing to Vienna's not the best choice of food (Would you like to have a schnitzel or schnitzel for breakfast, lunch and dinner?) food options in Budapest were much wider. Yes, there was still goulash probably in every menu I saw, but there was also a big variety of other things.
Kuna samal ajal toimus ka F1 Ungari GP, käisime ka seda vaatamas. Oma esimese Grand Prix jooksul jõudsin kõik põnevad asjad ära näha: Hamiltoni põleva masina ja ootamatult vihmaseks ja seega libedaks muutunud raja tõttu sellelt õnnetult välja sõitnud Magnusseni. Kohad olid head ja mulle väga-väga meeldis! Siiani olin ma vormelit vaid telekast näinud ja ilmselgelt ei anna võrreldagi sõiduga kohapeal. Juba kogu see müra oli omaette elamus ja ma ei mõistnud kohe üldse neid tegelasi, kes omale tropikesed kõrva panid - mis mõttes, müra käib ju asja juurde!? Aga noh, võib-olla kui sa hooajast hooaega igal etapil käid, siis ehk tasuks küll ära, jah...  Omamoodi armas oli ka näha eesti lippu tribüünidel – kuna lisaks Eesti lippudele oli neil seal rippumas Red Bulli ja Ferrari lipp, siis ma eeldan miskipärast, et pöialt hoidsid nad Vettelile ja Räikkönenile.
Mina hõiskasin samuti Red Bulli, aga Ricciardo, poolt, kes ka lõpuks võistluse kinni pani (ja tegi seda mõned päevad tagasi Belgia GP-l taas, jee!). Ja miskipärast pakkus mulle nalja veel see, et F1 GP on vist küll üks väga vähestest üritustest maailmas, kus naised ei pea tualetijärjekorras seisma ilmselt ka kõige rahvarohkemal ajal, vaid mitmemeetrised järjekorrad on hoopiski meeste tualettidele. Lihtsalt fun fact, sest noh, teame ju küll, kuidas muidu need asjad on, eksju.

We also went to Hungarian F1 Grand Prix. It was my first time to see an actual F1 race live and I loved every second of it! It was also nice to see Estonian flags in the audience - I assume they were cheering for Räikkönen and Vettel. I personally was cheering for Red Bull as well but for Ricciardo who won the race (and did it again a couple of days ago in Belgium, yay!). 
The other thing that made me giggle a bit, was that the queue for men's washroom was remarkably longer than it was for women's washroom - there was no queue for the ladies room, to be honest! At least I didn't have to stand in line even during the busiest time of the day. And well, us, ladies know how rare that is... 
Budapest iseenesest on selles mõttes küllaltki naljakas, et ühest küljest hakkab ikkagi see selline kergelt nõukaaegne olemus veidi silma - noh, kas või sellest, milline on ühistransport - teisalt on suurem osa hooneid arhitektuurilt nii põnevad, et ma mõtlen, et huvitav, miks meil nii ei ole? Rääkides ühistranspordist, siis Budapesti metroo jääb vanuselt muideks ainult kuue aastaga alla 1890. aastal valminud Londoni metrooliinile (5.1 km pikkune ning esimene omataoline maailmas). Ja muidugi ei ole ka rongid ega muu süsteem Budapestis tükk aega uuendust leidnud. Igatahes oli kuidagi väga vahva sellise vana metrooga sõita, võib-olla isegi natukene hirmus, sest tundus, et rongid liikusid kuidagi liiiiga lähedal seinale, mis oli pisut harjumatu ja hirmutav, eriti kuna konditsioneeri puudumise tõttu olid aknad rongis lahti. Liin nr 1, mida mööda minagi liikusin, on ka UNESCO maailmapärandi hulka loetud alates aastast 2002. 

Budapest did seem to look a little bit like one of the post-soviet cities, just like I thought, but at the same time the architecture there was just gorgeous. Public transit on the other hand seemed quite old. The metro line, by the way, is one of the oldest and was also added to the UNESCO world heritage list in 2002. 

Budapest üllatas mind ka "ratastel baariga". Mul on siin ühel alloleval pildil ka rõõmsad noormehed, kes seda teenust - või ma ei teagi, kuidas seda nimetada - kasutasid. Igatahes, töötas see nii, et kutid istusid kämpingu lõkkeplatsi sarnase laua taga ja väntasid, käru liikus edasi. Kärus oli muidugi muusika ja vaadiõlu käepärast võtta. Omamoodi naljakas-vahva, aga mulle tundus äärmiselt uskumatu, et sellist asja suurlinna liiklusesse üldse lubatakse  – mina nägin seda käru ühel küllaltki suure liiklusega tänaval.

Another funny thing I saw in Budapest was the "bar on wheels" you can spot in one of those pictures below. It was basically a big camping table type of thing that was provided with a big keg of beer, music and it moved as the guys were paddling away. Like riding a bike basically. It was funny to look at yes, but I personally found it weird that it was actually allowed on the streets like that - I saw it in what seemed to be one of the busiest intersections in Budapest. 

Mainimistväärt on vist ka see, et kui Viini puhul see nii silma ei hakanud, siis Budapesti puhul hakkas kohe tugevalt silma, kuidas taksojuhid püüdsid turistidelt raha välja pumbata. Muidugi tuleks taksoga sõites igal pool alati üle küsida, kui palju sõit maksab ja seda enne taksosse istumist, kuid siiski. Lennujaamast ma rääkida ei oska, kuna me reisisime rongiga, kuid rongijaamas on tavaliselt mõned agarad taksojuhid juba rongiukse juures ootamas ja su kohvreid haaramas, et sinult siis 10-minutilise taksosõidu eest 25 eurot kasseerida üritada. Seega mõistlik oleks vist kohaliku nägu pähe teha, jaamast sirge seljaga välja kõndida ja sealt juba edasi taksot otsida.
Ja mis minu jaoks veider tundus, ka juba Viini juures, oli see, et inimesed, eriti taksojuhid, ei kasuta turvavöösid. Üks isegi teatas mulle, kui ma tagaistmel oma turvavööga ukerdasin, et oioi, preili, seda nüüd küll teha vaja pole. Ma olin hämmingus ja ütlesin, et on ikka küll! Igatahes, ma soovitaks võimaluse korral alati restorani töötajatel või hotelli concierge’l takso tellida ja vältida kuskil üksinda nurga taga seisvaid taksosid – niiviisi võib peaaegu kindel olla, et tuleb juht, kes rahaga külma teha ei püüa, kuid sellegipoolest võiks ka siis igaks juhuks üle küsida, palju sõit maksab. Näiteks sama teekonda läbides Grand Prix'le ja tagasi läks hoolimata ametliku takso olemasolust ikkagi iga kord pisut erinev summa…

I guess it's worth to mention that you must be very careful with taxi drivers in Budapest. I mean, you should be careful anywhere but Budapest unfortunately seemed full of taxi drivers who were just looking to make some money on tourists. I don't know about the airport but if you see a taxi driver running towards you trying to get you in  his car at the train station - run the opposite way. All he will want to do is give you a 7-euro taxi ride for 25. 
Another thing I thought was a bit weird, also in Vienna, was that taxi drivers almost never used a seat belt. One of them actually told me when I was having a hard time putting mine on in the backseat "Oh miss, that's not necessary here!" Um, yes it is!! Anyway, I would strongly recommend asking for someone to call you a cab if you're at the restaurant or hotel concierge when you're at the hotel. But still, always ask for the price, because even though we seemed to ride to the GP with the official taxi company, the price for the ride was different every time... 
Minu jaoks tuli üllatusena, et Budapest jaguneb omakorda kaheks: on Buda pool ja on Pest pool. Nimelt olid need kaks kunagi hoopistükkis eraldi linnad. Meie imeilus hotell Corinthia oli Pest poolel ja tundus, et sellise hotelli kohta kuidagi õnnetu koha peal. Ümberringi olid kohati kahtlased baarid ja tänavad olid üldse pisut räpaka olemisega. Samas Buda pool jättis endast hoopis puhtama mulje ja Buda poolelt leidsime ka päris mitu väga-väga mõnusat söögikohta.

It came as a surprise to me that Budapest used to be two separate cities: Buda and Pest. Now they serve as different sides of Budapest. Our beautiful hotel Corinthia was on the Pest side which I thought wasn't maybe the best place for it to be. I mean the area was a little dirty-looking and noisy for that kind of beautiful place. Buda side seemed to be a bit more quiet and clean. We also found quite a few beautiful dining places there. 
Viis ja pool päeva sai kuidagi väga kiiresti läbi. Rong Viini, kiiruga hotelli, kuhu ma udusena oma seeliku unustanud olin, ja tagasi kodu poole. Budapesti aga läheks ilmselt iga kell tagasi, järgmisel korral aga ööbiks hoopiski Buda poolel.
Ma loodan, et te nautisite postitust hoolimata mõnest mitte just kõige teravamast pildist ja kes on Budapestis käinud, võib muidugi lahkelt ka omi kogemusi jagada! :)

Five days in Budapest went by quickly and suddenly it was time to head back to the train station, catch a train to Vienna, pick up my skirt I had left at the hotel and fly back home. I would definitely go back to Budapest someday, next time I guess I would stay at Buda side, though. 
I sincerely hope you enjoyed this post despite some not the sharpest photos and if any of you have been to Budapest, I'd love to hear your thoughts and experiences! :) 

8/26/2014

Emmy's 2014: 10 best and 10 worst

On esmaspäeva õhtu, telekast tuleb Emmy'de otseülekanne ning ma valmistasin algselt ette üldsegi teist postitust, kuid otsustasin hoopis moepolitseid mängida ja Emmy'dest kirjutada.
Valisin välja 10 lemmikut ja 10 mitte nii lemmikut. Pean tunnistama, et lemmikuid tekkis päris mitu, nii et oli isegi raske ainult kümnega piirduda, teisalt ei olnud õnneks väga palju negatiivselt ahhetama panevaid kleite. Igatahes, minu valikud on siin, alustame halvimast. 

It's Monday night and Emmy's are live on television. I was preparing another post but decided to write about Emmy's instead. Well, why not to pretend to be a bit of a fashion police here, eh? 
I picked out 10 outfits I thought were the best and 10 I thought were the worst. It was hard to pick out just 10 favorites and there definitely were more dresses that I really liked than dresses that I really hated. Anyway, here are my personal picks, starting from the worst.
Christina Hendricks is a beautiful woman but for some reason I've never really been keen on the red hair = red lips = red dress-type of looks. I personally am not a fan of all things red, even though I do like red as a color a lot, so this look just doesn't do it for me. 
I usually love the way Zooey Deschanel dresses but not this time. The dress is boring and although it doesn't make her look awful, it doesn't make her look good either. Even the bright pink doesn't make it look less boring, to be honest.
For a second I thought about removing Hayden Panettiere from this list because criticising a pregnant woman didn't seem right for some reason, although this is obviously not why I don't like her looks...  She looks pretty, I mean her hair and make-up, but all that shine and that deep cleavage for this specific dress is just a bit too much for my eyes. 
These three are the dresses I feel could have a lot of potential if something was different. I'm used to seeing Kerry Washington in pastels and I absolutely love seeing her like that, so orange dress and blue make-up was like a cold shower to me. Maybe orange isn't the new black for me just yet? Talking about "Orange is the New Black"... Dascha Polanco has found a beautiful dress but unfortunately in a few sizes too small for her. Allison Janney's dress is beautiful and fits well, yes, but velvet just gives me creeps. That's it. No one should wear that much velvet all at once. Yuck!
And the last four... Well, Sarah Paulson's dress brings only one question to my mind - what is that and why is that!? Kristen Wiig's dress on the other hand looks like a nightgown except it's longer... Why, I don't know.
I believe Camila Alves might find it hard to shine next to a husband like Matthew McConaughey - I mean, look at the guy! Absolutely love his suit and shoes. Camila's look - not so much. Or maybe I just can't get over the fact how much her dress reminds me of my grandmother's living room curtains... And well, since I'm not a fan of all shiny space cadet costume-themed dresses either, Amy Poehler found her way into this list as well. I guess I wouldn't like the dress even if it was simple black... Or maybe I would? I do like her hair a lot, though. 

But now to the 10 favorites... 
Skinny top, puffy bottom and I'm sold. Allison William's and Sarah Hayland's outfits are completely my cup of tea. They both look like princesses. But I guess if I had to choose which one of them is my favorite I'd go with Sarah's look because red, white and a bit messy looking top knot just does the trick for me. Michelle Dockery's dress on the other hand is a bit different and more reserved than the other two but the cut and the color combination looks absolutely stunning! 
Natasha Lyonne's dress is absolutely gorgeous! I don't think I had ever seen her in anything other than this beige prison suit, so it was a nice change and she definitely looks great in it. Julia Robert's dress was something I didn't like at first but the more I looked at it, the more I started liking it. It's also a nice change for all the long maxi dresses on the red carpet. And well, then there's Alexi Ashe. Not a fan of the color usually but in this case - I am. 
And finally, what is there not to like about red and white combo? Claire Danes and Heidi Klum pretty much always look stunning and this time was no exception. They looked absolutely beautiful in their red dresses but Amanda Crew and Michelle Monagham didn't look an inch less gorgeous in their elegant white dresses. Beau-ti-ful!  


Kas teie vaatasite Emmy'sid? Millised olid lemmikud, millised mitte nii väga?
Did you watch the Emmys? What were your best and worst outfits?

*source

8/14/2014

Vienna photo diary

No tere, mind mäletate veel? Jah? Ei? Well, can’t really blame you, can I? Igatahes, as they say, time goes by fast when you’re having fun. Seda olen ma vahelduva eduga ausalt öeldes pisut teinud. Muljetamata on aga paari nädala tagune reis Viini, nii et kähku-kähku selle juurde. Aega Viinis oli mul iseenesest ei rohkem ega vähem kui kaks ja pool päeva, kuid ma arvan, et sellest täiesti piisas tegelikult.
Vabandan juba ette ära, et mu taaskordse tüli tõttu Bloggeriga jäigi piltide järjekord lõpuks postituses suhteliselt suvaliseks, sest ma miskipärast ei saanud pilte ja juttu normaalselt kokku sobitada, ilma et need omavoliliselt end kas mujale poleks liigutanud või ühele või teisele küljele vms. Aga kuna selle jauramisega oli niigi paar päeva läinud, ei tahtnud ma enam kauem aega viita, nii et kui vahepeal tundub, et oot mis see pilt selle jutu juures teeb, siis ärge laske end häirida, Bloggeril on lihtsalt õrn päikesepiste. Untitled
Untitled
Untitled
Alustame siis sellest, et Viin on täiesti kirjeldamatult ilus linn! Tähendab, ma teadsin, et see on ilus, aga et see nii ilus on!? Justkui muinasjutus jalutaks – noh, kui suuta end välja lülitada ümbritsevast rahvamassist muidugi. Ee, ja kui me mõtleme, et Eestis on tapvalt palav, siis see, mis Viinis toimus, oli kordades hullem. Mõnus oli aga istuda kohvikuterrassidel, kuhu olid paigaldatud pisikesed vihmutid, mis aeg-ajalt mõnusalt jahutasid. Minu jaoks omamoodi huvitav-naljakas vaatepilt miskipärast oli ka hunnik McDonald's või Burger King silte iga kolmanda lihtsalt imelise arhitektuuriga maja küljes...     Untitled
Untitled
Untitled
Untitled
Me ei piirdunud päris ainult kesklinnas turistiderohkes alas jalutamisega, vaid jõudsime lõpuks välja kanali äärde ja mis meid kõiki seal tegelikult väga üllatas, oli grafiti, mida mõlemad kanali ääred täis olid. Kui Viini üldine olemus mõjus mulle nagu pulmatort – teate küll seda tüüpilist ameerikalikku pulmatorti, kus on miljon sik-sakilise kreemiäärega korrust ja kõige tipus õnnelik noorpaar - siis värviline, pisut metsik ning kohati ka päris huvitav ja sisukas grafiti mõjus kuidagi värskendavalt. Pani imestama, et see lubatud on, kuid kõik paistis legaalne olevat, sest ma silmasin ka ise mitut grafitikunstnikku oma värvidega parasjagu meisterdamas ja üldse mitte salaja.Untitled
Untitled
Untitled
Otseloomulikult ei saa Viini külastada klassikalisest muusikast kaarega mööda kõndides, seega käisime ka meie ühel õhtul Viini Kontserdimajas Mozarti loomingu interpreteeringut kuulamas ja klaasikest proseccot nautimas. Noh, mitte, et prosecco otseselt nõuaks Viini Kontserdimaja, aga sobib sinna juurde küll ideaalselt. Mis puutub Mozarti loomingusse, siis see on mulle meeltmööda olnud juba sellest ajast, kui üsna väike olin ja ema õhtuti selle üürgama pani, nii et mina nautisin kahtlemata absoluutselt iga hetke. Ümberringi vaadates ei saanud seda paraku mitmete teiste kohta öelda – alustades päris pisikestest ja lõpetades juba tunduvalt vanematega. 
Mina isiklikult soovitaks Viini külastades ühe õhtu kindlasti kontserdi jaoks broneerida - see on tõepoolest elamus omaette ja must-do turistikas asi, mis aga ei mõju sellisena absoluutselt. Ja tüdrukutel ka hea põhjus end pisut rohkem üles lüüa. Untitled
Untitled
Untitled
Untitled
Kui Austria köögist pisut rääkida, siis see on küllaltki sarnane meie oma Eesti köögiga, mistõttu ei saa ma öelda, et see minus erilist vaimustust oleks tekitanud. Ma pole maailma suurim lihaarmastaja, seega igaks toidukorraks šnitslite ja vorstide söömine mulle rõõmu ei pakkunud. Õigupoolest mitte kellelegi meist, seega otsustasime viimasel õhtul midagi meelepärast otsida ja leidsime netiavarustes kolades Aasia restorani Ostwind. Sisse astudes rabas meid esmalt teenindajate hüperaktiivsus ning see, kuidas nad püüdsid meiega vist küll oma esimesed viis minutit saksahiina segakeeles midagi väga kiiresti rääkida. Koht ise ei paistnud olevat suurem asi, välja terrassile me ka ei saanud, sest see oli täis. Ja siis hakkas keegi tagumises ruumis suitsetama ka veel! No appi, mis pagana koht see ometi on, mõtlesime… Kuni lauale tuli esimene roog ja me olime jalust rabatud. Vaieldamatult parim Aasia köök, mida mina isiklikult saanud olen. Ma ei oska seda lihtsalt sõnadesse panna ja muidugi ei ole mul sellest ühtegi pilti, sest kes jõuab selle peale mõelda, kui ümberringi on algul tegemist mõtlemisega, et kas oleme ehk väga valesse kohta sattunud ja seejärel hoopis sellega, et kuidas saab üks toit nii maitsev olla!? Puhtalt sellele praegu mõeldes tuleb mul sõna otseses mõttes igatsus peale ja ma läheksin Viini tagasi vist kõige enam lihtsalt selle restorani pärast, mis jah, ei paista olevat suurem asi, kuid toit on tõepoolest fantastiline.  Oeh, mul läks kõht tühjaks…Untitled
Untitled
Untitled
Kas ma tagasi läheksin? Ma ei teagi. Mulle väga meeldis, küll aga tundub, et Viin on minu jaoks niisama ringi jalutamiseks ja nautlemiseks pisut liiga konservatiivne ja reserveeritud linn ning mulle tundub, et selleks, et seal aega veeta, peaks olema mingi kindel põhjus, miks minna. Või siis, nagu ma mõned read tagasi ütlesin, läheksin lihtsalt Ostwindi sööma.Untitled
Aga oligi kaks ja pool päeva Viinis märkamatult läbi saanud, jooksuga rongijaama ja next stop: Budapest!

7/20/2014

Turquoise


Untitled
Untitled
Untitled
MANGO TOP BERSHKA SKIRTSENSO LOAFERS H&M PURSE THRIFTED RAY BAN SUNGLASSES GUESS BRACELET  GIFTED RING

7/17/2014

Little white box

Ma pean tunnistama, et mu ehete hoiustamise süsteem on alati pisut segane olnud nii mulle endale kui ilmselt ka teistele. Miljon erinevat karpi, käe- ja kaelaaehted segamini ja nii edasi. Ka originaalkarpe ei raatsi ma tavaliselt ära visata, mistõttu hoidsin mõningaid ehteid veel nende sees. 
See süsteem aga ei töötanud üldse, sest esiteks polnud mul neid väikeseid karpe väga kuskile panna, kust ma nad kohe kiirelt kätte saaksin ja teiseks oli lihtsalt tüütu neid pidevalt karpidest välja tirida. Tõi see kaasa selle, et ma kandsingi igapäevaselt vaid teatud ehteid ja need olid mul suht kogu aeg voodi kõrval, kust neid siis hea võtta oli. 
Millalgi sain kingituseks pisikese ehtekarbi, kus hakkasin hoiustama omale nii materiaalselt kui emotsionaalselt kõige kallimaid ehteid, kuid sellised igapäevased kulinad olid ikka mööda ilma laiali.
Untitled
Untitled
Kuna paar aastat tagasi ilmnes mul järsku igasuguse kahtlase metalli vastu (ma ise kahtlustan niklisisaldust) tugev allergia, tegin mingi aeg tagasi lõpuks ka ehete hulgas suurpuhastuse, mille arvelt tuli märkimisväärselt ruumi juurde. Seega tundus hoiustamiseks ideaalne olevat just mõni pisut suurem teekarp, mida ilmselt päris paljud piigad just sellel eesmärgil ka kasutavad.
Ma tahtsin ideaalis valget ja ma ei soovinud kindlasti, et karbi peale oleks "tea" peale kirjutatud. Ilma kirjata karpi on miskipärast aga väga raske leida ja vahepeal mõtlesin juba, et ah, suva see kiri siis vist...
Aga just siis, kui ma olingi juba vaikselt unustamas, et ma sellist karpi otsin, koperdasin Stockmanni koduosakonnas selle õige otsa ja veel allahindlusega ka. Rõõm oli suur just seetõttu, et ma otseselt seda parasjagu ei otsinudki ja karp oli pisut teistsugune kui karbikesed, mida ma siiani poodides silmanud olin. Praegu mõtlen, et oleksin võinud ju teise karbi veel võtta ja kaelaehted sinna paigutada ja tegelikult meenuvad mulle aeg-ajalt ka mõned käeehted, mis ikka veel kuskil ringi seiklevad, aga noh, paistab, et sel hetkel ma nii palju ette mõelda ei suutnud.
Üldsegi tundub, nagu oleks neid käeehteid kuidagi jube vähe alles jäänud pärast mu suurpuhastust...

xxx

I had never really had a decent system when it came to my jewelry storage, especially for bracelets since these are the ones I use the most. Until I found this beautiful box on sale a few weeks ago. I guess it's actually meant for tea but luckily this box doesn't have anything written on it, so it's a perfect place for keeping my most used bracelets. 

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...