7/20/2014

Turquoise


Untitled
Untitled
Untitled
MANGO TOP BERSHKA SKIRTSENSO LOAFERS H&M PURSE THRIFTED RAY BAN SUNGLASSES GUESS BRACELET  GIFTED RING

7/17/2014

Little white box

Ma pean tunnistama, et mu ehete hoiustamise süsteem on alati pisut segane olnud nii mulle endale kui ilmselt ka teistele. Miljon erinevat karpi, käe- ja kaelaaehted segamini ja nii edasi. Ka originaalkarpe ei raatsi ma tavaliselt ära visata, mistõttu hoidsin mõningaid ehteid veel nende sees. 
See süsteem aga ei töötanud üldse, sest esiteks polnud mul neid väikeseid karpe väga kuskile panna, kust ma nad kohe kiirelt kätte saaksin ja teiseks oli lihtsalt tüütu neid pidevalt karpidest välja tirida. Tõi see kaasa selle, et ma kandsingi igapäevaselt vaid teatud ehteid ja need olid mul suht kogu aeg voodi kõrval, kust neid siis hea võtta oli. 
Millalgi sain kingituseks pisikese ehtekarbi, kus hakkasin hoiustama omale nii materiaalselt kui emotsionaalselt kõige kallimaid ehteid, kuid sellised igapäevased kulinad olid ikka mööda ilma laiali.
Untitled
Untitled
Kuna paar aastat tagasi ilmnes mul järsku igasuguse kahtlase metalli vastu (ma ise kahtlustan niklisisaldust) tugev allergia, tegin mingi aeg tagasi lõpuks ka ehete hulgas suurpuhastuse, mille arvelt tuli märkimisväärselt ruumi juurde. Seega tundus hoiustamiseks ideaalne olevat just mõni pisut suurem teekarp, mida ilmselt päris paljud piigad just sellel eesmärgil ka kasutavad.
Ma tahtsin ideaalis valget ja ma ei soovinud kindlasti, et karbi peale oleks "tea" peale kirjutatud. Ilma kirjata karpi on miskipärast aga väga raske leida ja vahepeal mõtlesin juba, et ah, suva see kiri siis vist...
Aga just siis, kui ma olingi juba vaikselt unustamas, et ma sellist karpi otsin, koperdasin Stockmanni koduosakonnas selle õige otsa ja veel allahindlusega ka. Rõõm oli suur just seetõttu, et ma otseselt seda parasjagu ei otsinudki ja karp oli pisut teistsugune kui karbikesed, mida ma siiani poodides silmanud olin. Praegu mõtlen, et oleksin võinud ju teise karbi veel võtta ja kaelaehted sinna paigutada ja tegelikult meenuvad mulle aeg-ajalt ka mõned käeehted, mis ikka veel kuskil ringi seiklevad, aga noh, paistab, et sel hetkel ma nii palju ette mõelda ei suutnud.
Üldsegi tundub, nagu oleks neid käeehteid kuidagi jube vähe alles jäänud pärast mu suurpuhastust...

xxx

I had never really had a decent system when it came to my jewelry storage, especially for bracelets since these are the ones I use the most. Until I found this beautiful box on sale a few weeks ago. I guess it's actually meant for tea but luckily this box doesn't have anything written on it, so it's a perfect place for keeping my most used bracelets. 

7/10/2014

Red & White

Untitled
Banana Republic blouse, thrifted Jordache skirt, H&M flats and bag,
thrifted Ray Ban sunglasses, Tiffany & Co. necklace

7/01/2014

Organizing my beauty drawer: disappointments

Mõned päevad tagasi võtsin ennast lõpuks kokku ja koristasin kogu oma potsikumajanduse ära. Prügikasti läksid oma aja ära elanud tooted ja vaid korra proovitud või üldse mitte kasutatud tooted läksid õe ja sõbrantside vahel jagamisele. Ruumi mulle ja rõõmu teistele. Silma hakkasid mõned tooted, mida ma algul küll kasutada püüdsin, aga mis mulle mingil põhjusel siiski ei sobinud, kuid olid sellest hoolimata siiani veel ära viskamata/jagamata. Olgu, tegelikult üks tegelane siin pildil meeldis mulle alguses väga, aga sellest kohe-kohe lähemalt. 
Mis mulle siis ei meeldinud ja miks?
Untitled

 Esmalt, ArtDeco Lash & Brow Gel. Ma ostsin selle kunagi Osturallilt, sügisel vist. ArtDeco kulmupuuder meeldib mulle väga, seega mõtlesin proovida ka kulmugeeli, et aeg-ajalt turtsakalt turritavaid kulmukarvu veidigi ohjeldada. Kohe esimese korraga selgus, et geel on vastikult kleepuv ja ei jää üldse loomulik. Ja jube ebamugav tunne on, kui kulmud on kui naha külge kleebitud, eksju. Ma üritasin seda natukene siiski kasutada, aga juba paari nädala möödudes tuli sellele veel märja kriidi lõhn ka juurde, mis minu jaoks lõplikult määravaks sai. Ümbrispudel kulus ka kuidagi koledalt ära ja sada muud häda. Igatahes, mida aeg edasi, seda halvemaks see geel mu jaoks muutus ja nüüd ta lihtsalt seisab ja ootab tegelikult ära viskamist. 
L'Oreal Super Liner Carbon Gloss oli minu esimene katsetus vedela laineriga. Kui see mulle Helsingi lennujaamas soodushinnaga otsa vaatas, mõtlesin proovi teha. Noh, alustame siis sellest, et hoolimata igasugustest YouTube'i õpetustest ja millest iganes veel ei oska ma lihtsalt lainerijoont teha. Öeldakse jaa, et harjutamine teeb meistriks, aga mind ei ole veel teinud. Ja ma olen enda arvates juba päris palju harjutanud. Aga kui minu puudulikest oskustest tulenev pahameel välja jätta (ja milles lainer tegelt ju süüdi pole), siis mis mind selle laineri juures häiris, oli tegelikult see, et joon koorus kohe tükkidena maha. Ma ei tea, kas ma ise tegin oma teadmatusest midagi valesti või milles asi oli, aga mulle tundus, et päris poole tunni jooksul ei tohiks see mul hakata maha kuluma. Võimalik, et lainer jääb mul veel mõneks ajaks seisma ja kui kodus igav, harjutan edasi oma kõverike tegemist - äkki tulevad siiski oskused ka, lihtsalt jube aeglaselt.


Ideaalset deodoranti olen ma päris pikalt otsinud. Tegelikult praeguseks vist ka leidnud, aga sellest võib-olla isegi mõni teine kord. Clinique Antiperspirant Deodorant Roll-On hakkas mulle samuti silma lennujaamas, seega ei maksnud ma tema eest ehk nii palju, kui oleks saanud ja jumal tänatud, et ei teinud seda. Algul poes korki pealt keerates ja nuusutades ma muidugi mingit lõhna ei tundnud ja see tundus üsna normaalne, aga nii kui ma esimest korda seda kasutasin ja see mu kehaga kokku puutus, ei suutnud ma enam ümberringi muud lõhna tunda kui... ma ei oskagi seda normaalselt kirjeldada, aga selline tunne, nagu oleks keha viina ja mingi riknenud salvi seguga määritud. Pluss kõige tipuks kuivab see kuidagi niimoodi nahale, et hakkab pudisema ja riideid määrima ning ajab veel kaenlaalused ka sügelema, nii et big no-no. 


Kuigi ma muidu olen üsna suur The Body Shopi fänn, on siia ikkagi ka kaks pettumust ära eksinud.
Kui mu senine juba vist oma kolm aastat lemmikuks olnud näokreem Vitamin E SPF15 otsa sai ja selgus, et seda üldse enam Eestist saada pole, olin sunnitud uue kreemi otsingutega alustama.  Otsustasin proovida The Body Shopi Aloe Soothing Moisture Lotion SPF 15, kuna SPF oli üks kindel kriteerium uue kreemi juures ja Body Shop ju juba vana tuttav mulle. Küsisin alguses müüjalt testerit, et siiski kindel olla, aga seda ta mulle ei võimaldanud ja ise ma olin ehk rumal, et otsustasin riski võtta ja seda ikkagi proovida. Jep, valesti tegin, sest kõik tundub kuidagi väga valesti selle kreemiga olevat. Alustuseks taaskord lõhn: täpselt nagu haigla, ilma liialdamata. Kreem imendub minu nahal veits halvasti ja jääb veel väga pikaks ajaks kleepuvaks, jättes näo justkui rasuseks. 
Mul on siia pildile sattunud ka Body Shopi Vitamin E Eye Cream, mis tegelikult mulle täiesti sobis ja otseselt pettumust ei valmistanudki. See läks mul lihtsalt vaid mõned kuud pärast ostu järsku vesiseks ja haisuseks. Ja ma päris ausalt ei praadinud teda päikese käes. Seega ma otseselt halva toote alla seda nüüd ei paigutaks, aga pettusin küll, et mulle tõenäoliselt lihtsalt halb partii sattus. Sama hästi võinuks ma ilmselt selle kreemi siit postitusest välja jätta, aga noh, pildile ma ta sättinud olen ja veider oleks vist ka mitte juttu teha. Nii et kokkuvõtvalt: pettusin ja ei pettunud ka selles kreemis.  

Ja väike virinapostitus ongi läbi. Ma olen ilupostitusi vist üsna vähe avaldanud, aga mulle tundub, et neid on vahelduseks täitsa tore teha. Seega väike tagasiside on ka alati teretulnud - kas sellised ilupostitused on pigem yay või nay? Oled ehk ise mõnd neist toodetest proovinud? 

xxx

I was organizing my beauty drawer and found some products that I've purchased but have disappointed me for some reason. I haven't done many beauty posts so far but what do you think of those - yay or nay? Have you maybe tried any of these products yourself? 

6/25/2014

Home spa day: get your feet in shape!

Ilmad ei ole hetkel küll päris sellised, mis kutsuksid väga varbaid näitama, kuid lõputu optimist minus usub, et soe tuleb juba õige pea ja kui ta taaskord tuleb, peab selleks valmis olema. Tublidel preilidel on muidugi aastaringselt varbad ilusad roosa-punased või midagi muud säravat, aga ma nii tubli neiu siiski ei ole ja talvelaiskus lööb ka mulle tavaliselt vastu pead. Aga nüüd on aeg end käsile võtta ja oma tagasihoidlikust küünelakikollektsioonist üks sobiv toon välja otsida ning sellega suvele vastu minna. 
Mina valisin seekord mingist OPI minikollektsioonist pärineva laki, kuid tooni nimetusest pole mul aimugi. See minikollektsioon on kunagi kingituseks saadud ja on mul nüüdseks olnud vist juba paar aastat, aga ma ei mäleta, et oleksin seda tooni kordagi kasutanud, nii et ongi vist viimane aeg seda teha. Ja kuna õues on ilm täna nii hirmus tuuline, et ma pole pärast kolme tassi teed ikka veel korralikult üles soojenenud, kulub üks soe jalavann kerge poputamisega ära küll!
Mõne sõnaga siiski veel ka minu spaaprotseduuride must-have toodetest.
UntitledKõik üsna elementaarsed tooted-tööriistad ning küünekääridest ja kannariividest ma lähemalt rääkima ei hakka, sest need on minu jaoks üsna tavalised abivahendid ja väga ei kujutakski ette, et need minus ma ei tea mis vaimustust tekitada suudaks. Küünelakkide näol ei ole ka tegemist nüüd millegi väga erilisega: OPI aluslakk ja Sally Hanseni pealislakk, sest see sama OPI pealislakk kuivas mul juba teist korda järjest ülikiiresti ära. Korrektor on ka üsna tavaline nähtus ja seda võiks vist sama hästi asendada ka lihtsalt vatitikk ja küünelakieemaldi, aga et neid vidinaid ikka võimalikult palju oleks, eelistan ma pigem neid pliiatseid, millel on ka terav ots, millega paremini igasugustele vahedele ligi pääseda. 
Alessandro küüneõli on mu jaoks suhteliselt uus avastus ja kui ma varasemalt arvasin, et The Body Shopi mandliõli küünepliiatsist paremat ei ole, siis ma eksisin, sest see on nii mõnusa lõhnaga, imendub kiiresti, ei jää rasvane ja maksab ka tunduvalt vähem. Ainus miinus on võib-olla roll-on otsik, aga ma olen nüüdseks ka sellega juba kenasti harjunud. 
Minu täielik jalahoolduse lemmik on aga The Body Shopi piparmündi sari. Nende piparmündi jalakoorija lõhnab nii mõnusalt värskelt ning koorib täpselt parajalt st ei ole minu jaoks liiga nõrk ega liiga tugev. Piparmündi jalakreem on mu lemmikute hulka kuulunud aga veelgi kauem kui jalakoorija ja taaskord just selle mõnusa jahutava efekti tõttu, mis on eriti mõnus pärast pikka ja väsitavat jalgadel veedetud päeva. Kreem imendub kiiresti, ei jää kleepuv ning jätab jalad mõnusalt pehmeks. 
Aga mis siis muud kui et telekas jalgpalli peale, neljas tass teed kõrvale ja aeg iseendale alaku! 
Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...